 |
ES7TA, Eino
Olen sündinud 1934.a. Kõpu vallas Viljandimaal. Kõpu kooli 7 klassi lõpetasin 1949.a. ja jätkasin õpinguid Tihemetsa Metsatehnikumis, mille metsatööstuse eriala lõpetasin 1953.a. Peale kõige muu andis tollane tehnikum ka päris korraliku elektrotehnika-alase hariduse. Esimesed kokkupuuted elektriga olidki tehnikumi päevil , kuna maakohtades siis veel elektrit polnud.
ES7RU, Ülo
50. aastate lõpus jõudis elekter ka meie kodusse Vastemõisa kandis. Kohalik elektrik Mati Paap pani paika arvesti, ühe lambi ja seinakontakti. Ülejäänud tööd tegin juba ise. Olin osaline ka 3 km madalpingeliini ehitamisel.
ES7MB, Tõnu
Esimesed "särinad" ehk kokkupuude elektriga oli mäletamisi sõrme pistmine kuhugi kontakti (või oli see katkine laualambi juhe), mis jättis kustumatu mälestuse. Eks edasi sai uuritud ikka ise, ikka ise, sest raamatuid lugesin ma palju (lugema õppisin viieselt) ja sageli lugesin isegi taskulambi valgel teki all. Millal tekkis huvi raadioasjanduse vastu ei mäletagi päris täpselt, küllap vist oli oma osa sellel, et meie kuuri kõrval oli tuntud kirjamehe Anton Suurkase oma, mille sisustusest suure osa moodustasid mingid raadiodetailid, alates esimestest detektorvastuvõtjatest kuni lampideni.
ES7LL, Arne
Minu esimene kokkupuude raadioga oli 1939.a. kui kadunud isa ostis raadio. Olin siis viiene. See raadio oli nii põnev asi, et lausa kiskus seda torkima. Selle eest sain mitu korda tagumise numbrilaua alumisele servale peene kasevitsapliiatsi hoiatusi.
ES7GT, Fellor
Sellel on pikk eellugu. Elasin ja töötasin sellal Jõhvis. Olin KS "DÜNAMO" kohaliku organisatsiooni nõukogu aseesimees. Tegelesin sellal kergejõustiku, suusatamise ja laskespordiga. Huvialaks oli veel fotograafia. Külastasin ka pidevalt raamatukauplust, et olla kursis uudiskirjandusega. 1954 aastal tuli müüki eestikeelne raamat "Noor raadioamatöör". Lehitsesin seda ja kuna äratas huvi , ostsin selle ära. Kodus lugesin selle läbi ja tekkis huvi sellega hakata tegelema. Muretsesin vajalikke vahendeid ja tegin raamatus toodud katseid. Mul oli üks tuttav autojuht ja kord vesteldes temaga selgus, et tema tegeleb ka vabal ajal raadiote ehitamisega.
ES7FU, Hellar
Kõik algas elektrist, õigemini selle puudumisest. Oli sõjajärgne periood. Hommikuti ja õhtuti lülitati elamukvartalitest elekter välja, sest seda lihtsalt kõigile ei jätkunud. Rahvas kutsus seda "pimendamine" , ilmselt sõjaajast levinud termin.
Kodudes oli valguseallikaks enamasti petrooleumilamp - "tattnina" , nagu seda kutsuti. Meil kodus Meeme tänaval oli ka loomalaut, lehm ja siga ning seepärast oli loomade talitamisel palju kasutusel ka patareidega taskulamp.Vanad taskulambipatareid, mõni taskulambipirn ja lapikpatareiga uksekell olid esimesteks mänguasjadeks, mis ilmselt tõsist huvi pakkusid. Isa-ema meenutuse kohaselt üllatas nende poeg neid sellega, et oli suurele puust autole monteerinud uksekella nupuga lülitatava valgustuse. See kõik pidi olema enne 1949.a. sest siis viidi isa " Siberisse", täpsemalt kuskile Komi ja Arhangelski vahele.
ES7CA, Vassili
Esimese raadioside pidasin 1969 aastal olles NL armees aega teenimas. Seal õppisin ka "morse" selgeks. Oma esimese kutsungi UR2RDO sain 1972.aastal ja esimene amatöörside sai peetud 29 detsembril samal aastal. Hiljem on minu kutsung muutunud mitu korda.
Raadioklubi toetajad
 |
 |
 |