Mis on raadioamatörism? Ma ütleks, et see on selline veidi kiiksuga hobi. Eriti veel tänapäeval, kui on olemas internet, mobiiltelefonid jne. Milleks näha vaeva, et saada kontakti kellegi võõraga kusagilt kaugelt ja seda läbi raginate ja kahinate?! Eks igal hobil on omad võlud. Kala võib ju ka poest osta, aga mitte tunde jõe kaldal istuda ja tühjade kätega koju naasta.
Raadioamatörismi eesmärk on saavutada kontakt teise hobikaaslasega raadio teel. Seda kas mikrofoni, morsevõtit või arvutit kasutades. Mida kaugem side, seda väärtuslikum. Eriti väärtuslikud on sided sellise riigi, saare või muul moel unikaalse asukohaga, kus on ainult üks või mõni raadioamatöör või need puuduvad sootuks... keegi hobikaaslastest on läinud sinna 'puhkama' ja kogemata aparatuuri ja antennid pagasisse unustanud.
Eestis on kokku ca 1000 kehtivat amatöörraadiojaama kutsungit. Nendest osad kuuluvad klubidele ja mõnel mehel on suisa mitu kutsungit. Näiteks juhuks, kui tal on suvekodu teises maakonnas. Kui sealt veel maha arvestada passiivsed kutsungi omanikud, jääb ikkagi järele päris arvestatav hulk hobikaaslasi, kellega üritada sidet pidada. Miks mitte võtta esimeseks eesmärgiks pidada sidet võimalikult paljude erinevate kohalike raadioamatööridega?!
Maailmas on raadioamatööre üle 3 miljoni. Kõige rohkem neist paikneb Jaapanis (üle miljoni amatööri).
Kas ma saan hakata kohe täna sellega tegelema? Jah ja ei. Raadioamatörismiga tegelemiseks on esmalt vaja põhiteadmisi selles vallas, seejärel tuleb teha mõnes kohalikus raadioklubis eksam oma teadmiste kontrolliks. Peale seda saab taotleda riiklikust elekterside inspektsioonist omale amatöörraadiojaama tööloa. Kui luba taskus, võib hakata sidet pidama. Täna aga alusta teadmiste kogumisega ja valmistu eksamiks. Liitu kohaliku raadioklubiga ja tee klubi kutsungiga hobikaaslaste juhendamisel esimesed sided.
Sidepidamiseks on esmalt vaja kahte olulist vidinat. Transiiverit ja antenni. Tänapäeval saab mõistlikus töökorras kasutatud transiiveri kätte juba mõnesaja euro eest. Uuemate ja uhkemate transiiverite hinnad küündivad üle kümne tuhande euro piiri.
Õnneks on antenni soetamine ja ehitamine oluliselt odavam, aga just see osutub tihti kõige raskemaks ülesandeks. Eriti linnas, kortermajades. Kuna antenni püstitamine vajab omajagu ruumi ning vajab naabrite ja naabermajade omanikega kooskõlastamist. 80m lainealale lihtsa 'dipool' antenni ehitamiseks on vaja üle 40m vaba ruumi. Õnneks on olemas ka variante lühemate antennide ehitamiseks sellele lainealale. See aga vajab rohkem nokitsemist.
Raadioamatööridele on eraldatud sagedusvahemikud erinevatel lainepikkustel. Hobiga alustamiseks on kõige lihtsam seda teha 2m (144Mhz) lainealas. Sellel sagedusel on küll väga pikkade vahemaade taha side pidamine keeruline, kuid see eest jäävad antennide mõõtmed tavalise televiisori antenni mõõtude lähedusse.
Kui eespool olev jutt ära ei hirmutanud ja ikka veel on tahtmine raadioamatörismiga tegeleda, siis on see hobi just Sulle.
