Mis asi üldse on kondensaator oma ehituse poolest? Kondensaator koosneb kahest elektrit hästi juhtivast pinnast (elektroodist), mis on teineteisega kohakuti ning omavahel elektriliselt isoleeritud. Kummagi elektroodi külge on lisatud ühenduspunktid (kas kruviklemmid, jootepinnad või traadijupid jalgadeks). Kondensaatori ehitust illustreerib väga edukalt ka tema skeemi tähis.
Mis mõjutab kondensaatori mahtuvust?
- Kondensaatori elektroodide kattuv ristlõike pindala. Mida suurem on kattuv pindala, seda suurem on mahtuvus.
- Elektroodide omavaheline kaugus. Mida väiksem on elektroodide vaheline distants, seda suurem on mahtuvus
- Elektroodide vahelise isolaatormaterjali omadused. Mida parem isolaator, seda suurem mahtuvus
Kondensaatori mahtuvuse arvutamise valem on ….
C = Ɛ x ( A / d )
Ɛ - Elektroodide vahelise dielektrilise materjali absoluutne läbitavus (Ɛ0 x Ɛr)
Ɛ0 – Elektriline läbitavus vaakumis. Konstant. 8.84 x 10-12 Faradit meetri kohta või siis 8.84pF/m
Ɛr – Suhteline läbitavus Ɛ0 suhtes. See on ilma ühikuta suurus ning iseloomustab kasutatava isolaatormaterjali omadusi vaakumi suhtes. Vaakum = 1.0000, Õhk = 1.0006, Paber = 2.5 - 3.5, Klaas = 3 - 10, Mica = 5 - 7, Puit = 3 - 8 ja Metalli oksiidi purud = 6 - 20 jne.
A – Elektroodide ristlõike pindala
d – Elektroodide vahekaugus
Mahtuvuse suurendamiseks või gabariitide vähendamiseks saab kasutada ka paralleelseid elektroode…
… sellisel juhul korrutame valmis ristlõikpindala elektroodide arvuga n ja lahutame sellest ühe, kuna äärmiste elektroodide välispinnad jäävad n.ö kasutuseta. Valem näeks välja järgmine:
C = ( Ɛ0 x Ɛr x (n – 1) x A ) / d
Kui kondensaatori ühe pooluse elektroodid fikseerida ning teise pooluse elektroodid muuta liigutatavaks, saame muudetava mahtuvusega kondensaatori ehk pöördkondensaatori.
