Kui alalisvool läbib juhtme soont kogu ristlõike ulatuses, siis vahelduvvool eelistab liikumiseks juhi välimist kihti. Seda nähtust nimetataksegi pinnaefektiks (ingl. skin effect).
Kihi sügavus sõltub juhi materjalist ja voolu sagedusest. Mida kõrgem on sagedus, seda õhemaks jääb voolu juhtiv kiht.
Näiteks 50Hz sagedusel on vaskjuhtmes efektiivse (juhtiva) kihi sügavuseks 9,22mm, mis teeb efektiivse juhi maksimaalseks optimaalseks läbimõõduks ~18,44mm. Seega võime öelda, et installatsiooni elektrikud ei pea sellise efekti pärast muretsema ja võivad rahus kaablit seina libistada. Küll aga hakkab see mõju avaldama ülekande liinides, kus on tegemist suurte vooludega ja tänu sellele ka suuremate kaabli soone ristlõigetega.
Tulles tagasi elektroonika maailma ja kasvatades sageduse 1MHz juurde, saame efektiivse juhtiva kihi sügavuseks 0,07mm !!!! Ehk siis 63% voolust liigub 0,07mm sügavuse kihi sees ja pole vahet, kas kasutame kiulist või planksoont.
Ehk see aitab ka mõista, miks antenni elemendide tegemisel kasutatakse torusid mitte täismaterjali.
Kas eelistada antenni elementide tegemisel vaske või alumiiniumi? Otsustage ise... f-14MHz, juhtiva kihi sügavus vasel 17.4um, alumiiniumil 21.9um. Alumiinium on parem kui vask... hmm?
δ - Kihi sügavus (m)
ρ - Eritakistus (Ohm/m)
Vask: 1,678 x 10-8
Alumiinium: 2,6548 x 10-8
Kuld: 2,24 x 10-8
Nikkel: 6,84 x 10-8
Hõbe: 1,586 x 10-8
f - Sagedus (Hz)
μo - 4*Pi*10-7
μR - Materjali magnetiline läbilaskvus
Vask: 0,999 994
Alumiinium: 1,000 022
Kuld: 1,0
Nikkel: 600,0
Hõbe: 0,999 980