Dioodi polaarsuse tuvastamine ja korrasoleku kontrollimine on üks paljudest 'pisiasjadest', mida iga elektroonikaga tegeleja oskama peab. Esmalt peaks tundma dioodi skemaatilist sümbolit ja suutma aru saada jameelde jätta, kumb ots on pluss (anood) ja kumb miinus (katood).
Mina jätsin selle omale meelde nii, et kriipsuga osa on miinus ja kolmnurka läbiv osa on pluss. Nii tekkibki sümbolile pluss ja miinus. Kui suudad neid näha, siis pole rohkem nuputada vaja.
Kuidas dioodi anoodil ja katoodil vahet teha? Suurema korpusega dioodidel on sümbol ilusti küljele trükitud ning polegi rohkem nupuada vaja. Pisema korpusega dioodiddel on kriipsuga poolel kriips. Lihtne, kas pole?
Aga kui dioodilt on märgid ja kriipsud kulunud, kuidas siis? Sellisel juhul on abiks tavaline tester või multimeeter, millel on takistuse mõõtmise funktsioon. Üldjuhul on testri COM ots miinus ja mõõte ots pluss. Reeglina käib COM pessa testri must juhe ja oomi märgiga pessa punane juhe. Kui nüüd pluss juhe ühendada dioodi anoodiga (+) ja miinus juhe katoodiga (-), näitab tester väikest takistust (oomides). Kui vastupidi, siis on takistus lõpmatus. Nii saabki tuvastada anonüümse dioodi polaarsuse. PS! Kui kasutad oma testrit dioodide kontrollimiseks esimest korda, siis katseta esmalt mõne selge markeeringuga dioodil. Tuleb välja, et osadel testritel on oommeetri funktsioonis pluss ja miinus vahetuses, kuna nii pidavat olema testri valmistajal lihtsam (odavam).
Aga kui mõlemat pidi näitab sama takistust? Kui mõlemat pidi mõtes on takistus võrdne, siis oled kas takisti otsa sattunud või on diood lühises. Kui mõlemat pidi mõõtes on takistus lõpmatus, siis on diood katkestuses. Ehk mõlemal juhul pole selle dioodiga muud teha, kui utiliseerida (ära visata).
Oommeetriga saab kontrollida ainult dioodi polaarsust ja korrasolekut aga see ei anna aimu dioodi parameetritest. Parematel testritel on dioodi mõõtmiseks olemas spetsiaalne (dioodi märgiga) reziim. Nii mõõtes saab teada dioodi pinge langu. Ehk mitu volti pinget jääb voolu ahelas dioodile.